Kirjeldus
Mandzuuria araalia (Aralia mandshurica)
Tinktuur
Rahvameditsiinis on araaliale omistatud mitmeid omadusi- väidetavalt on tal toonust tõstev, antitoksiline, põletikuvastane, kustajav, vererõhku madaldav ja veresuhkrusisaldust vähendav toime, araalia tõstab organismi vastupanuvõimet äärmuslikes olukordades, suurendab vaimset ja füüsilist töövõimet ning pärsib kolesterooli teket. Adaptogeenina võrreldakse Mandzuuria araaliat zen-zeni ja roosilõhnalise kuldjuurega, kuid tihti omab araalia oluliselt tugevamat toimet eelpoolnimetatutest. Tinktuuri toormeks on 5-15 aasta vanuselt taimelt kogutud juured. Tarvitatakse masendusseisundi (depressiooni), vaimse ja füüsilise liigväsimuse, erektsioonihäirete, hüpertooniatõve algstaadiumide, ateroskleroosi, madala vererõhu (hüpotoonia) ja suhkrutõve korral.
Araalia tinktuur on vastunäidustatud liigerutuvuse, unetuse, II ja III staadiumi hüpertooniatõve ning krambisoodumuse korral. Neid ei ole soovitav tarvitada õhtul.
Rahvameditsiini allikates kirjeldatud kiired mõjud (1 – 3 nädalat tarvitamist):
stressi vähenemine
suurenenud seksuaalne võimekus
suurenenud üldine füüsiline toonus
kontsentreerumisvõime kasv
oluliselt paranenud une kvaliteet
kiire taastumine peale pingutust
Rahvameditsiini allikates kirjeldatud pikema tarvitamise mõjud (üle 6 nädala)
optimeerib kehakaalu
hoiab tasakaalus kolesterooli taseme
suurenenud heaolutunne
positiivne mõju liigeste tööle
aju võimekuse ja mälu paranemine
mürkide eemaldamine kehast
tselluliidi vähenemine
Võetakse sisse 30-40 tilka 2-3 korda päevas söögi ajal. Hüpertooniatõve algstaadiumis võetakse sisse 10 tilka 2 korda päevas.
Araalia Mandzurica- kõrgust on taimel 3-6m, võra läbimõõt 5m, sageli mitme haruga puu, mille tüvi ja oksad kaetud tugevate ogadega. Mitmekordselt sulgjad liitlehed 0,6-1,2 m pikkused. Õitseb augustis-septembris, õied valged, suurtes ebasarikjates õisikutes, ladvas. Viljad väikesed, sinakasmustad, marjataolised, Eestis valmivad harva. Meeldib kasvada viljakas ja niiskes mullas, on varjutaluv ja küllaltki külmakindel. Annab juurevõsu. Samas ei soovi kuradipuu üldse igas kohas kasvama minna ning meil kannatab sageli ka külma pärast. Ainus teadaolev koht, kus Eestis kasvavad regulaarselt viljuvad kuradipuud, on Sangaste park. Istutusmaterjali olevat krahv Berg hankinud Sankt-Peterburgist. Sangastest kogutud seemnetest kasvatatud kuradipuid on nüüd ka Salaspilsis.
Ravimitoormeks on koor, juured ja lehed. Rahvameditsiinis kasutatakse ka pungi, vilju ja juurte koort. Juured kaevatakse välja sügisel (pärast seemnete valmimist) või kevadel (enne lehteminekut) 5-15 aasta vanustel puudel. Kuivatatakse katusealuses või kuivatis (ahjus, praeahjus) temperatuuril 60 °C. Säilitatakse 2 aastat. Koort kogutakse samal ajal, kui juuri ja lehti, kuiva päikesepaistelise ilmaga.
